sajab

täna on vihmane päev: tip-tip-tap.
sõitsin bussiga mööda umbes 12-aastasest poisist, kes jalutas oma jalgpalli nagu nähtamatu kummipaela otsas mäest alla, talitsedes seda kord mitte eest ära veerema, kord mitte maha jääma. õhtul saksa keele lektoraadist tulles jalutas mu ees tüdruk väikese, nööbisuuruse koeraga, tegelt oli umbes telliskivi suurune, aga võite arvata, et telliskivist kergem. nii palju kergem, et end vihmast tühjaks siputades tahtsid ta tagajalad taeva poole lendu minna. turtsatasin naeru tagasi hoida, koerake kuulis seda ja vaatas etteheitvalt tagasi minu poole, et kes ta üle niimoodi salaja naerab. kuni perenaine ta viisakusele manitses. esimesel, tollel hotelli-õhtul kielis, käisin söömas restoranis "der bauch von kiel" (tõlkes "kieli kõht" - veider, ma tean), tagantjärgi kuulsin, et see on üks kieli parimaid söögikohti. restoranis istusid kaks netti meest väga ilusa, musta ja lühikesekarvalise koeraga. leidsin, et see on hea enne, ja oligi, sest kielis on väga palju koeri. hommikuti linna minnes sõidab mulle sageli jalgrattal vastu boheem, kel on kaks boheem-tshilli koera, hängivad vabalt peremehe läheduses ja ajavad omi asju. koerad on oma peremeeste moodi, vanamutinässidel on nässid pulstid, trendikatel stiilsed läikiva karvaga tõukoerad, ja palju vahepealseid variante, kõik ikka omamoodi. koerad istuvad siin enesestmõistetava tähtsa näoga kohvikutes, hängivad kaubanduskeskustes, sõidavad bussides. nad meeldivad mulle.
eile kohtusin värskelt roomast saabunud annekesega, saksa tüdrukuga, kes on mu "study-buddy". anneke viis mind oma sõprade juurde ja pärast peole, annekesel on eestist vaimustuses sõbrad, kellest ühel, maximil, on eestis boyfriend, keegi kelderi perekonnanimeline, aga mitte ilmar ega mitte ka laur, vaid hoopis taavo. või midagi sellist. lubasin hakata talle eesti keele tunde andma, ta juba oskab "üks, kaks, nelly furtado, viis, kuus", "tere", "aitäh" ja "nägemist". nii et sain omale kamba saksa sõpru, pooled neist kunstiajaloolased nagu mina ja anneke ja parajad veidrad arty-farty tüüpi. loengus pendeldan "jei ma saan aru-ma saan aru!" ja "pagan, ma ei saa millestki aru" vahel, enamik loengutest algab aga alles järgmisest nädalast. minu saksa keele rühma kaaslased on enamjaolt tulnud altpoolt ekvaatorit.
ukse ees on mu kolmas nädalavahetus kielis.