
konrad mäe maal müüdi oksjonil maha.
kavatsen vinguda.
mul on kahju, et postimehel ei ole kunstitoimetajat.
kuidas saab mustvalgelt avalikus päevalehes ilmutada midagi sellist:
«Antud teoses on palju kunstniku isiklikku emotsiooni ja tundmust - seega võib vihjeid otsida nii igast värvilaigust kui pintslilöögist,» lisas ta.
selgitan: mulle ei meeldi, kuidas lugejat kutsutakse kunstiteosele lähenema. pilti võib vaadata normaalselt ka, ei pea võtma mingit kuutõbise romantiku positsiooni, kes ohkab ja kilkab iga värvilaigu peale ja langeb pintslilöökide hurmast minestusse. seda enam, et mõni lause eespool ütleb galerist, et ei ole teada, kes see tädi pildil on. kust me siis teame, et geenius konrad mäel oli tema suhtes nii palju tundmusi, et ta kogu oma pakitseva hingevalu/rõõmu pintslilöökidesse ja värvilaikudesse pidi valama?
no see on muidugi drastiline näide, väga kerge on ilkuda. aga kas oleks palju paluda normaalset pressiteate toimetamist? mitte panna sisse galeristi hinnanguid, juhul kui need ei päde, helistada kunstimuuseumisse ja võtta asjatundjate kommentaar? ma arvan, et kui tõesti väga on vaja siduda töö külmetava kunstniku müüdiga, siis kerge vaevaga saaks isegi raamatust (okei, käsikirjast) järgi vaadata, kes see tshikk on ja mitu korda konrad taga peale maalimist voodis käis. ka see oleks ju huvitavam kui täielik tüng, millega lugeja peab praegu leppima: tshiki identiteet peab jääma igaveseks saladuseks, ent koguneme nüüd kõik siia pildi ette tema hurma pärast kannatama.
uudis
galerii kodukas

1 comment:
muide, mina interpreteerisin seni "no woman no cry" kui "pole naist pole probleemi", aga hiljuti sain teada, et see on hoopis jamaika inglise keeles "naine, ära nuta".
vat kus lops.
aga mina ikkagi leian, et sõltumata sellest, mitu korda ta voodis käis, on emotsiooni ikka täiega pintslitõmmetest näha. eriti vasakult kolmas sinine tõmme.
see meenutab õiekobaraid sulgevaid metsikuid roose loojuva päikese taustal, kus nukker kunstnik kurvas üksinduses õhkab õnnetult armastades teda hüljanud kauni muusa järele, jalge ees tuhandeks kõlisevaks killuks purunenud armastust ja adoreeringut täis süda.
Post a Comment