head uudised! jõulud on läbi ega tule tagasi enne kui aasta pärast. pärast seda, kui suvel mutabori tema ema ja õdede-vendade kõrvalt näoli koorekausist ära kiskusin ja ta mulle esimest korda küüned sisse lõi, on sellised pikad, igavad, tubased pühad muutunud isegi peaaegu meeldivaks - mutabor veab need oma sarmi ja seltskondlikkusega sujuvalt välja. kogu perekond hingab kergendatult, sest ruumis viibib vähemalt üks normaalne tegelane.
avasin suusahooaja. sain esimest korda sel talvel kõrvemaale, kus ei olnud veel eriti lund ega lippamist ega teisi suusatajaid, tegin lagedil maja taga paar ringi, hammas läks verele ja tassisin suusad linna. nüüd on käsi valge ja muud kohad ka - pirital on rajad kohutavalt libedad, käisin esimesel järsemal laskumisel pikema jututa perseli. kevadeks võiks uisusammu veenvaks lihvida. omaarust oskan ma juba praegu ka, aga t. ütleb, et suusatan "käed-jalad laiali nagu kass". google'il, smart-assil, on muidugi vastus kõigele, nagu pildilt näha. kogu maailma mõeldavad visuaalid on klahviklõbistuse kaugusel, kujutlusvõime on varsti kasutu nagu pimesool. ohtlik ja kasutu. võib tuua pahandust, kui jätta järelvalveta. uusaastalubadus - elada vasaku ajupoolkeraga.
suusarajal, kusjuures, on ägedate meeste ülitihe kontsentratsioon. see on aastast aastasse nii, ja ma ei saa aru, millest see tuleb, et kõik ägedad mehed üksmeelselt murdmaasuusatavad. võib-olla on asi koordinatsioonis, suusatades on seda ohtralt vaja, minu arvates selle najal kõik püsibki, ja hea koordinatsiooniga mees on juba peaaegu sama mis äge mees. õigekiri ka paika, kokku-lahku kirjutamine - ja ongi valmis. see ei ole isegi minu teooria, vanemad, elutargemad naised on õpetanud.
kevadel lööme suusakilomeetrid letti. kavatsen arvestust pidada.
