time is running out

üks poseeritud pilt kieler wochelt, ma pole vist elus pidanud nii palju piltide jaoks poseerima kui siin, kogu mu facebook on tänu agaratele sõpradele seda täis.
kieler woche tähendas seda, et mõnede üksikute eranditega tuli igal õhtul väljas käia, sest see oli lihtsalt nii mugav, nende lisa-3-miljoni inimesega oli pidu igal pool, tänavad olid inimesi täis, suvalised katusealused olid tantsusaalideks improviseeritud, lase aga käia. tantsi. ela. laupäeval oli inimesi nii palju, et tänavalegi ei mahtunud enam ära, põgenesime ühte hääldamatusse urkasse. tutscholsky, või midagi taolist, ilmselt tegin 3-5 kirjaviga.
eile oli: palju kurvastavaid sakslasi, ilutulestik ja viimast korda roberta, kes teeb homme lahkumises otsa lahti ja nüüdsest tunnen õhus lahkumise lõhna, sest enam ei saa rääkida, et "oo mõnel nädalavahetusel võiks seda (/teist/kolmandat) teha", sest nädalavahetusi enam pole. neljapäeval sõidan berliini, siis on üks nädal siin ja siis on eesti. aeg jookseb käest ära, enam tagasi ei tule ja ma olen vana.

ps. aweron oota natuke varsti kirjutan!