hoochi hoochi mama

see koht pole seni veel päevapoliitilisi avaldusi näinud, aga käimasolev aborditemaatika ajab mu tõeliselt keema. eriti kui sõna võtavad nõretava retoorikaga vanamehed, kes kasutavad küll kogu oma mannetut veenmisjõudu, et päästa surmast kõik vabariigi looted, ent ei tule selle pealegi, et heita korraks pilk neid looteid kandvate naiste õigustele ja võimalustele. kusjuures põhiküsimus ei ole ju tegelikult rahas: riigi rahalistes prioriteetides ning potentsiaalse tulevase ema rahalises olukorras või selles, kas ja kui palju kinni maksta. abort on nii vastuoluline ja tundlik teema ja ma ju ka ei tea, kust maalt jookseb siin õige ja vale piir, või noh, see piir jooksebki kokkuleppe koha pealt, aga kokkuleppe asemel on teadagi - erimeelsused. aga mulle ei meeldi, kui vähe pööratakse selles arutelus tähelepanu naisele, kelle seest need uued vabariigi kodanikud ja pühad elud ju välja kasvavad.
ma peaaegu juba arvaks, et meestel ongi seda teemat raske mõista, sest neid see lihtsalt otseselt ei puuduta, aga seoses nüüd esilekerkinud aruteluga refereeris postimees natuke ka eelmise õiguskantsleri allar jõksi seisukohta, mis minu arvates on väga arukas, seega veidi copy-paste`i:

"Oma põhjalikus raportis toob Jõks välja tundliku aborditeema erinevad õiguspoliitilised, maailmavaatelised ja ka filosoofilised tahud, tunnistades, et tegemist on juhitamatu moraalse konfliktiga. /---/ «Tuleb arvestada, et loote ja ema suhe on erilist laadi. Loode on ema ihuga seotud kõige mõeldavamalt tihedamal viisil ning loodus on andnud loote kaitsmise ülesande eelkõige emale endale. Õiguskorra võimalused sündimata elu kaitsmiseks ka ema vastu on seega juba algusest peale piiratud». /---/ Riik ei saa sundida naisi sünnitama, küll aga on riigi võimuses nõustamissüsteemi tõhustamine, leidis Jõks toona."

tänan sind, allar jõks, tark inimene.

artikkel ise on siin.