viimase nädala jooksul sattusin kahes täitsa erinevas seltskonnas juhuslikult sama laulu peale, mida nüüd aegajalt endale ette mängin, sest seal on vastuseid küsimustele, mis mind viimasel ajal hõivanud on. ma mõistan, et ma ei saa oma elu päriselt võrrelda neegerorjaga, kelle seisukohast seda ilmselt lauldakse, kuid ta pakub hea lähenemismeetodi küsimusele "kes ma olen", kui vastust millegipärast jube keeruline leida on. nimelt välistamismeetodi.
mis jääb alles siis, kui kõik on justkui ära võetud? päris palju jääb.
nina simone "aint`t got no... i`ve got life"
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment