natuke halba saksa popmuusikat:
laul, mis kõlab viimastel päevadel igal saksa meinstriimpeol vähemalt korra:
fettes brot - bettina
refrään ütleb: bettina, paki oma rinnad sisse, bettina, palun pane omale midagi selga.
kohalikud seletasid, et bettina oli/on mingi blond suurerinnaline näitsik, kes mingis kohalikus populaarses telešõus paljalt ringi keksis. eks seda ole vist meestel raske vaadata jah. ja naistel seda laulu kuulata: kahetiselt tõlgendatav sõnum, aga mul on kahtlus, et bettina ei ole just tüdruk, keda emad oma tütardele eeskujuks seaksid.
võtsin täna kieler wochest puhkuse, olen kodus, joon ingveriteed, tõlgin mingeid tekste saksa keelest, koristasin, pesin pesu. 26 ei ole enam 21, sest jen tahaks iga päev pidutseda, aga mina ei viitsi ega jaksa.
Showing posts with label es ist nicht alles gold. Show all posts
Showing posts with label es ist nicht alles gold. Show all posts
Sunday, June 22, 2008
Tuesday, May 27, 2008
lugemishoiatus: tess of the d`urbervilles
ei ole midagi paremat sellest, kui sul on pooleli lemmikraamat. paraku olen ma pidanud oma viimased päevad veetma ühe väga masendava tellise taga. hoiatus! ärge kunagi lugege: thomas hardy, tess of the d`urbervilles.
pean seda ja kaht teist tellist lugema ühe inglise kirjanduse loengu jaoks, mis on mu lemmikloeng siin, sest õppejõud on väga professionaalne ja tudengite silmad säravad oluliselt rohkem kui kunstiajaloo instituudi omadel. aga see raamat, tõesti. ma püüan mõista, miks hardy tundis, et peab 500 lk kirjeldama kõrgemast seisusest mehe poolt ärakasutatud vaese tüdruku eluaegseid kannatusi, et viktoriaanlikule lugejale selgeks teha, et iga "langenud naine" ei ole päriselt süüdi. aga tänapäeval, kus valitseb hoopis teistsugune arusaam naise õigustest ja kohustustest, on seda lihtsalt piin lugeda.
mul on kahju, hardy, aga sinu viktoriaanlik feminism ei veena mind täna.
ps: siin loetud kirjandusest juhib ingliskeelne saksakeelse ees tänase seisuga 4:2. augusti lõpuks teeme pähe! filmid on aga viigis: 3:3.
pean seda ja kaht teist tellist lugema ühe inglise kirjanduse loengu jaoks, mis on mu lemmikloeng siin, sest õppejõud on väga professionaalne ja tudengite silmad säravad oluliselt rohkem kui kunstiajaloo instituudi omadel. aga see raamat, tõesti. ma püüan mõista, miks hardy tundis, et peab 500 lk kirjeldama kõrgemast seisusest mehe poolt ärakasutatud vaese tüdruku eluaegseid kannatusi, et viktoriaanlikule lugejale selgeks teha, et iga "langenud naine" ei ole päriselt süüdi. aga tänapäeval, kus valitseb hoopis teistsugune arusaam naise õigustest ja kohustustest, on seda lihtsalt piin lugeda.
mul on kahju, hardy, aga sinu viktoriaanlik feminism ei veena mind täna.
ps: siin loetud kirjandusest juhib ingliskeelne saksakeelse ees tänase seisuga 4:2. augusti lõpuks teeme pähe! filmid on aga viigis: 3:3.
Subscribe to:
Posts (Atom)
