nüüd on lugu nii et möödas on erasmuslastega tutvumise nädal, millel ei ole mingit uudisväärtust, sest see oli täpselt selline nagu ootasin ja nagu te ette kujutada võite. inimesed üle maakera (meil on siin mh ka üks tüdruk ühendriikidest (ujusin talle kohe külje alla, et näha, kas nad on tõesti sellised, nagu klishee ütleb, ja suures osas on küll. mitte et see tähendaks et ta on valus idikas, lihtsalt teistmoodi, huvitav jälgida ja mõttelisse märkmikusse tähelepanekuid teha).
unustasin, milliseid sulge lõpetamas olin, nii et siit tuleb lihtsalt uus lause. uus lõik - olgem radikaalsed. ahjaa, erasmuslased. enamuses on nad nooremad kui mina, st bakaõppes. aga on ka 25.a linda taanist, üks uskumatu nimega tüdruk indiast, kes on bioloogia PhD-s, üks vanem mees taanist, samuti bioloog, kes tuli siia saksa keelt õppima ja loobib mind eestikeelsete linnunimedega, mitte et mingit varjatud nilbet vihjet või komplimenti teha, ta lihtsalt teab neid. musträstas ja sookurg, jne. halem egiptusest sporditreeneri PhD-s (uskumatu, ma tean. ta loodab et see toob tulevikus kõvasti raha sisse - tippsportlaste treenimine. no loodame.) siis on veel punt prantslasi, need hoiavad alati kokku, eksole. ja veel pudipadi siit ja sealt. palju poolakaid. ja üks mu tuutoritest on eesti tüdruk :) erasmuslastele tehakse siin 5 ekskursiooni, millest kõigist osa võtan - läänerannik, Flensburg, Lüübek, Berliin ja Göteborg. nii et hängin kõigi nendega veel ringi.
mul ei ole ühikatoas veel internetti, mis mind masendab, aga üritan sellest üle olla. seetõttu ei kirjuta ma siia ka tihedamalt kui kord nädalas ja see olukord püsib vähemalt järgmise nädalavahetuseni. huvitav on leida uusi võimalusi tunde tühjalt mööda saata, kui senine on käest võetud :)
järgmine nädal on põnev ja krutsiaalne (haa! ilmar võib mind siinkohal parema sõnaga varustada, nagu tal kombeks on kui anglitseerun), sest tutvun oma instituudi ja kaastudengitega, st kunstiajaloolastega. seni olen ühega neist vaid meile vahetanud.
eile käisin hamburgis, mis oli tore. vaatasin kunsti, ja oo neil on seal palju, palju head ja väga tipptasemel kunsti, oojaa. võttis jalust nõrgaks ja lähen tagasi. ja siis kohtusin annikaga ja tema sõpradega, käisime sadamas "punkarite peol", mis osutus meeleavalduseks selle vastu, et linn tahab vagabundidelt ära võtta nende vaguneid, kus nad elavad. nägime lähedalt hästiorganiseerunud subkultuuri, kelle põhiliseks indentiteedi konksuks on süsteemivastasus ("only good system is soundsystem", seisis nende müravaguni peal). hüpnotiseeriv muusika ja mängud tulega (päriselt, mitte ülekantud tähenduses).
nojah, selline oli siis seekordne reportaazh. kuna ma adun vastutust, et kui on bogi, tuleb olla entertaining (ilmar?), siis varsti üritan siia panna pilte ja värke. seniks bis bald.
