jäi ju jutt...

24.03.2008
18.08.2008
surusin just 5 kuud kohvrisse. viimati märtsis jäi nimelt jutt, et tulen tagasi.
ärme sentimentaalseks muutu, väljakolimised on niigi. noh.
õhtul peole.

lecker, knackig..

ärkasin kell 10 hommikul tolmuimeja undamise peale: hélène tegi viimaseid väljakolimisaktsioone. imestasin, sest eilne lahkumisgrillpidu lõppes hilja ja liialdustega. bon voyage ja soovid ning nüüd elan siin jälle üksi, ka ülejäänud prantslannad lahkusid ühtlasi orbiidilt. leidsin, et on õige aeg vaadata, kui palju estonian airi hinnad augusti keskpaigaks on. vaatamine lõppes piletiga - 18. augustil saabun tagasi eestisse.
seni on püsinud soojad, 28-kraadised ilmad, kuni täna suveseelikus, t-särgis ja plätudes raamatukogust tulles padu-paduvihma kätte jäin. vihmahooaeg jõudis kohale, head õppimise ilmad.
homme võibolla vihmavarjuga hamburgi.
sissekanded on muutunud lühiformaadis olukorra konstanteeringuteks, see on korrelatsioonis siinsete meeleoludega. ma ei otsi enam uusi kogemusi, uusi tuttavaid, enneolematuid hetki ja sündmusi, mis mu maailmavaate pea peale pööraksid. käin linnas ringi ja mõtlen: campus suite. võibolla ostan siit eelviimast korda kohvi. koolisöökla. njaa, kaua siin ikka enam söömas käin. sõber n. peaks talle helistama ja viimast korda kokku saama, kinkima ühe kaasatoodud kalevi-kommipakkidest.
pildil on hiv-ohust teavitav reklaam, mida hiljaaegu eri variatsioonides kogu linn täis oli. läks mulgi oma nädal aega, et taibata, et ei olegi lihtsalt kondoomireklaam. mõnel läks veel kauem.

mis on kodu kus on kodu

kieli vaatamisväärsusi: surnud jalgratas

kieli vaatamisväärsusi: surnud arvut

kieli jõuda oli nagu koju jõuda. nagu reisilt tullakse - paned ukse selja taga kinni, istud voodile ja mõtled: oehh. kodus. inimesed teevad eksameid ja erasmuslased ei tea kas nutta või naerda, sest lõpp on lähedal ja kojuminek ukse ees, rõõm ja kurbus käivad korraga ja kordamööda. und die liebe ist anstrengend.
mul on eestis maailma kõige paremad sõbrad ja maailma kõige kiftim kodu. ja eesti keel on maailma kõige ilusam.
kes augusti keskel minu ja lindaga lõuna-saksamaale tahab, andku märku.

make love, not war

tahan teile tutvustada hipit, kes peaaegu iga päev oma tshillide koertega mu kooliteel jalutab. nad on kolmekesi kokku nii tshillid, et ma olen peaagu kindel: oma hommikuid alustavad nad kolmekesi ganja-piibu ümber istudes.
taustal näete mu kodu-bussipeatust.

muide, mu eesti telefoni asemel töötab viimasel ajal ja edaspidi number 0049-1577-3454053.