võib vahepeal pahadest asjadest ka kirjutada, onju?
jäin haigeks. aga mitte niisama. sain sellise njummi külge, mille peale tavaliselt kiirabiga haiglasse sõidetakse. tuleb tunnistada, et ka mul mõlkus see mõttes, vahepeal, siis, kui palaviku vahelt üldse mõni mõte pähe tuli, kui vegeteerisin omaarust juba igaviku siin oma väikses toas, kõik, absoluutselt kõik mu sõbrad olid nimelt selleks ajaks linnast välja sõitnud, ja mu maailm näis koosnevat ainult higist, mida ma müstilistes kogustes endast välja ajasin, nii et mul ei olnud enam ühtegi puhast riideeset selga panna. ma ütlen teile: kui välismaale lähete, katsuge haigeks mitte jääda. haigena tahad et emme sulle teed keedaks ja nii. üldiselt tasub alati haigestuda vaid emme läheduses. ma enda oma alarmeerisin siis, kui arsti juures käidud ja antibiotsid peal, sest kardetavasti oleks ta varem mulle ise kiirabi välja kutsunud, või midagi.
tänane skoor: teine päev antibiotsidega. pesin end puhtaks. pesin pesu. käisin poes ja ostsin süüa. vahepeal kukkusin oimetult voodile ja toibusin. kõiki oma toimetusi teen nagu 95-a vanamutt, kes liigub tudisedes 3m tunnis. aga võrdluses eilse ja üleeilsega on see ülihea saavutus. tunnen end teise inimesena! nüüd pean veel osa pesu üle õue kuivatist ära tooma ja valmistun selleks raskeks katsumuseks vaimse treeninguga.
üldiselt, kuna halbu uudiseid on olnud veel, siis te ei taha praegu teada, mida ma sellest linnast hetkel arvan.
No comments:
Post a Comment