minu kodupood täna õhtul.
see linn on nagu uppuv laev, ja meie, meie oleme rotid. hélène põgeneb reedel. pärast seda mul pole enam potti ja panni, ega tolmuimejat.
päevade arvestus käib praegu antibiootikumides. täna oli viimane päev. järelikult - homsest olen ametlikult terve.
sain yujiniga kokku, andsin talle kalevi kommi, sain vastu jaapani kit-kati. yujin rääkis, et talle on kõige raskem keelebarjäär. mitte see, et ta saksa keelt üldse ei räägi, sellega saab hakkama (huvitav, mina küll ei saanud). aga inglise keel on hoopis teistsuguse loogikaga kui jaapani oma. et me siin euroopas ütleme tähtsa asja lause alguses, nemad aga lause lõpus.
yujin töötab geoloogia-instituudis ja uurib fossiile. homme teeb ta päev otsa ühte kivi katki. kivi sees on võibolla liiv või savi või midagi taolist, kes kunagi oli elus.
yujin tuleb tokiost. ta ütles, et ei tahagi sinna tagasi. seal on liiga palju inimesi, kevadel sajab liiga palju vihma ja suvel on liiga palav. yujinile meeldib kielis rohkem.
siis nägime mu saksa keele õpetajat, kellel on jaapani mees (see oli kokkusattumus) ja topeltidentiteediga laps, kel on saksa ja jaapani ees- ja perekonnanimed ning kaks passi. ta räägib emmega saksa, issiga aga jaapani keeles. ja võib kunagi ise valida, kummaks hakkab. või vahetada, kui kõrini saab.
jäänud on üks essee. siis pilvelõhkujate linn frankfurt, kus kavatsen teha massiivse kunstivaatamise.
täna oli viimane 28 kraadiga päev, homme müristab ja sajab vihma.
No comments:
Post a Comment