Friday, November 13, 2009

veedan unetut ööd


jeff wallil on selline foto, aastast 1994, "insomnia".
kujutab seda, kui piinav ja jäle võib olla, kui uni ei tule. jeff wall on ise mingis intervjuus vaielnud, et võib-olla see mees uinub lõpuks oma köögi põrandal, aga no kamoon, jeff wall, kus su silmad olid. unusta ära. see mees ei saa und enne, kui väljas valgeks läheb ja ta on kaotanud igasuguse lootuse üldse kunagi kusagil veel magada. seejärel ta uinub.

ja nabokov kirjutab oma mälestusteraamatus nii:
"Elu läbi on mul magamajäämisega raskusi olnud. Inimesed, kes rongis panevad ajalehe kõrvale, ristavad oma rumalad käed, ja hakkavad kohe vastikult ja familiaarselt norskama, hämmastavad mind samapalju kui too mehike, kes rahumeeli roojab jutuka vannivõtja kõrval, või osaleb suurtes meeleavaldustes, või astub mõnda seltsi, et sellesse sulanduda. Magamine on maailma kõige tobedam vennaskond, kus on rängimad maksud ja räigeimad tavad. See on vaimu piinamine, mida mina pean alandavaks." Vladimir Nabokov. Räägi, mälu. Lk. 84

nabokov võinuks mu sõber olla, ta meeldib mulle, aga magamise osas meie arvamused küll lahknevad, mulle magada meeldib, ja uinuda, nagu ka warholile, kellega meil samuti palju ühist on. me oleks kolmekesi võinud sõbrad olla, nabokov, warhol ja mina.

mu õudusunenäod on üldiselt väga sarnase struktuuriga. ja väga lihtsad, kodeerimisega pole viitsitud eriti vaeva näha. seal on alati loomad, keda lömastatakse, nülitakse elusalt või retsitakse mõnel muul moel. koerad, kassid, hobused. kõik oma pere loomad, jällegi. lahjemat sorti õudukad on väga erilisest action-komöödia žanrist, kus huumor on mingis painava palagani võtmes, klounikoorid huilgavad ja pasunaorkestrid mürtsuvad taustal. kusturicat mäletate, jah? noh, nagu tema film, aint et loomi retsitakse. ta oleks ehk ka võinud meie kampa tulla. minu ja andy ja dima kampa ma mõtlen. emir. ilus nimi tal ka veel.

kass magas mu jalgade peal ja tegi looduslikke villaseid sokke, aga mul ei tulnud uni tagasi. panin tule põlema, kass tõmbas ühe hooga küüru selga ja kössitas tükk aega tühjaks jäänud voodil.

oma unenägudest ei tohiks rääkida, öeldakse, su hing on nende sees ja see võidakse kerge vaevaga ära varastada. noh, võtke siis.

1 comment:

Anonymous said...

ilus lugu ellu.
ja natuke hirmuäratav.

martin