selgitus seeriast "miks ma siin õieti olen", alapealkirjaga "berliini biennaalid - minu elu pöördepunktid".
nagu vahel ikka juhtub, tõukuvad olulised otsused pealtnäha vildakast loogikast :) põhjus, miks praegu kielis olen, peitub tõttöelda neis päevades kaks aastat tagasi berliinis, kui külastasime koos eha ja maaritiga 4. berliini biennaalil, mis kandis nime "hiirtest ja inimestest". nelja päeva mahtus ohtralt kvaliteetkunsti nunnus endises juudi- ja hiljem ida-saksamaa linnaosas "mitte", moodsa kunsti muuseumi "hamburger bahnhof" külastus, ühe üliägeda raamatupoe külastus, elamine kahtlases kõrvalises linnaosas, palju kulgemisi mööda ämblikuvõrguna sirutuvat maa-alust metrood ja üks nutune-tuulene-vihmane rühkimine mööda unter den lindenit, sest eha tahtis, et me natuke ka linna näeks, kuigi meie maaritiga tahtsime ainult sooja saada. võibolla oli midagi veel, võibolla oli midagi vähem, aga niimoodi need päevad mu mälus ladustuvad.
rohkemat ma sest linnast ei teagi, eelmisel suvel kasselisse sõites sain ainult korraks rongist talle lehvitada, ja ongi kõik. aga mingi rahutus jäi hinge, ja kui ma mõtlesin, et võiks erasmusega välismaale minna, tundus just saksamaa hea sihtkoht ja saksa keel oluline enne vanaks jäämist ära õppida.
ma arvan, et berliin ja kiel, metropol ja väikelinn (saksamaa mõistes kiel seda on, eesti mõistes jah mitte) erinevad teineteisest nagu siga ja kägu. nende ainus tõeline sarnasus on tänaval räägitav keel, sest kaugused on tänapäeval ju nii suhtelised. tallinnast saab berliini peaaegu sama ajakulu ja hinnaga kui kielist, kui panna näpp hästisaadud easyjeti- ning esimesele ettejuhtuvale kiel-berliin rongihinnale. õnneks saab rongipileti varem välja ostes odavamalt ja erinevalt lendamisest ei kulu rongijaamas turvanõuetel tühje tunde. lisaks funktsioneerib ka selline internetisait, kus tühja autoga sõitjad ja vaesed vagabundid kohtuvad. tõenäoliselt turvalisem kui tavaline anonüümne hääletamine.
rong kielist berliini sõidab kolm tundi. ostsin täna piletid ära: 2.-4. juunini külastame maaritiga biennaali nagu kaks aastat tagasi, sedakorda 5ndat, halvas tõlkes: "
kui asjad ei heida varje". püüan kõigest väest püsida neil kolmel päeval cool, nagu käsib üks berliini kohta liikvel olev meem.
