veidi lohutust

tüüpe raamatukogust:
1) muldvanamees, kes luubiga uurib vähemalt gutenbergi-aegset kolme-tellise-paksust tolmavat köidet, aegajalt selle sisse tukkuma jäädes, pea langeb pehme kolksatusega raamatusse, poole tunni möödudes tõuseb peake nõksatusega, luup toimetab jälle mööda ridu, kuni peake väsib jälle... info seguneb loovalt unenägudega lapsepõlvest.
2) muldvanamees, kel ees assortii pakse, mitte väga palju kaasaegsemaid raamatuid, ning malelaud, vanamees uurib raamatuid ja põrnitseb oma lahinguvälja, kord tunnis teeb käigu, siis mediteerib jälle. tunnid mööduvad. sõdurid ei väsi.
esmamainitu käib rahvusrampsis sagedasti, teist kohtasin täna, istusime peaaegu kõrvuti, mul oli kohe kindel õlatunne oma tööd teha.

armas, kuidas hajameelne aru loob reklaamist, sellest tänapäeval levinuimast kunstiliigist, loovaid tõlgendusi, arvasin mitu päeva, et uue bondi-filmi plakati tekst "veidi lohutust" tähendab, et ilusad inimesed pildil catwalki tegemas on billboardidele välja pandud linnakodanike lohutuseks, pimedast novembrist, või mitte-veel-kinno-jõudnud daniel craigist, või millestki kolmandast (eesti keele käänded on veel raskemad kui saksa keele omad, kes teab, kas käib siin seestütlev, mina mitte). hiljem selgus, et nagu alati, on reaalsus palju proosalisem ning "veidi lohutust" on hoopis uue bondi-filmi eestikeelne pealkiri.

sõin täna absinditarretist, mida väidetavalt oli tehtud 20 tundi. maitses nagu koka higi.

kuidas eestlast ära tunda

kaks siin üsna sageli esinevat reaktsiooni:

I
tema: "kust sa tuled?"
mina: "from estonia" / "aus estland"
a) tema /3 sek mõttepausi/ : "kus see asub?" (ta on otsekohene)
b) tema: "aaa!!" /ebalev võltsnaeratus/ (ta on kaval, aga mitte väga otsekohene)

II
tema: "kust sa tuled?"
mina: "from estonia" / "aus estland"
a) tema: "oo, mul on siin üks sõber eestist. ta nimi on meelis ja ta õpib infotehnoloogiat" (või midagi sinnapoole, need erialanimetused on siin keerulised vahel)
b) tema: "oo, mul oli kunagi saksa keele rühmas üks eesti tüdruk! "tere!""
c) tema: "oo, ma kohtasin siin just eile ühte tüüpi eestist, ja tead mis oli imelik, tal oli kotis kuivatatud heeringat! nagu, mida! ma ei kanna kotis bratwursti kui kusagile lähen onju!"
mina: "hehee päris naljakas jah!"
/aga mõttes:/ "misasja, pooled mu eesti sõbrad kannavad kotis kuivatatud heeringat. täiesti normaalne. tundub et sattus lahe eestlane."

nii et jah, mingid müstilised nähtamatud eestlased hõljuvad siin mu ümber, oma silmaga näinud ja käega katsunud ei ole, aga räägitakse, et olla nähtud. ma pole muidugi ka spetsiaalseid ponnistusi nende leidmiseks teinud, las hõljuvad, ma pole väga kindel et isegi tahaks et keegi mind üles leidma tuleks. kieler woche raames olla raekoja platsil muuhulgas ka eesti telk, kust rahvustoitu saab, peaks solidaarsusest ükspäev üle vaatama. et nad vähemalt ühegi müüdud tangupudru seakoodiga kirja saaks enne kui kurvalt koju tagasi pöörduvad.

ps: 'lahedad ajad' ja 'koduigatsus' ei ole pöördvõrdelised.

ps. ps: pildil ei ole sissekandega mingit seost, ega see siin mingi mõistujuttude antoloogia ei ole, lihtsalt leidsin täna sadamast sellise laeva. "solvang" tähendab taani ja norra keeles "päikese koht".